Roheline tuli korteripõhisele küttekulu arvestusele

26.04.2017 | AGR OÜ

Tänaseks on Eestis üsna levinud individuaalne küttekulu arvestamine. Lisaks vee-, gaasi- ja elektriarvestitele on paljudel korteriomanikel paigaldatud ka radiaatoritele kompaktsed küttekulujaoturid. See on ka loogiline, sest me kõik oleme harjunud maksma vee ja elektrienergia eest vastavalt oma tarbimisele. Küttekuld on kõige suurem osa kommunaalmaksetest ja maksame ruutmeetrite järgi. Kogu maja küttekulu jaotatakse korterite vahel proportsionaalselt nende pinnaga. Individuaalsete küttekulujaoturite kasutamine on igati kasulik.
Üle 20 aasta tagasi, kui korteritesse hakati paigaldama veearvestid, oli ka neile algul tugev vastuseis. Ometi on selle tulemusena vee tarbimine vähenenud mitu korda. Tarbime vett nii palju kui meil vaja on ega raiska seda. Viimastel aastatel on tekkinud võimalus paigaldada arvestid ka radiaatoritele ja hakata tõsiselt mõtlema, kuidas tarbime soojusenergiat. Näiteks kui lahkume kodust pikemaks ajaks või on lihtsalt liiga palav, keerame termostaadi miinimumasendisse, reguleerime sooja ja vähendame oma küttearvet. Hooliv suhtumine energiaressurssidesse on tänuväärne tegu. Seega koguvad küttekulujaoturid oma arvele esimese punkti.
Miks 20 aastat tagasi olid mõned insenerid veearvestite paigaldamise vastu? Ennekõike sellepärast, et pole võimalik 100% täpsusega arvutada veekulu meie majades. Alati jääb nn „üldvesi“, mida ei arvesta korterisisesed veearvestid. Üldvee kogust saab näha oma korteriarvel. Sama probleem on ka küttekulu arvestusega: radiaatoritele paigaldatud küttekulujaoturid ei võimalda 100% täpsusega määrata korteri soojusenergia kulu. Paraku esinevad energiakaod trepikodades, küttepüstikutes ja -liinides ning needki kulud tuleb elanikel ühiselt katta. Küttekulu arvestussüsteemi arendajad on neid asjaolusid arvestanud ja praegu on olemas erinevad paindlikud arvestamise meetodid. Arvestades ülalpool nimetatud üldisi soojuskadusid, tuleb osa maja küttearvest jaotada korterite pinna järgi (nt 40%), teine osa (60%) aga maksta küttekulujaoturite näitude järgi (osakaalude suhted on igale majale individuaalsed). Lisaks on võimalik määrata paranduskoefitsiente kütmise seisukohalt ebasoodsas asukohas paiknevatele korteritele. See tähendab, et nt soojustamata otsaseinaga korteritele arvestatakse küttekulu mõõturite näit teatud soodustusega (selline otsus võetakse vastu KÜ juhatuse poolt).

Nõnda tekib elanikel motivatsioon kütte reguleerimiseks, vaatamata arvestusmetoodika võimalikule keerukusele. See tähendab aga terve maja küttekulude kokkuhoidu. Seega paindliku arvestussüsteemi eest koguvad küttekulujaoturid oma arvele veel ühe punkti
Täna paigaldatakse ainuüksi Euroopas üle 4 miljoni küttekulujaoturi aastas. Näiteks Saksamaal muudeti juba 1981. aastal tarbimisest sõltuv arvestus korterelamutele kohustuslikuks. See on piisavalt pikk aeg selgusele jõudmiseks, et soojakulu on vaja mõõta, arvestades tõusvaid küttehindu.
Hea eeskuju ja pika tööea eest koguvad küttekulujaoturid oma arvele kolmanda punkti

(Kui Teie majas on juba paigaldatud küttekulu arvestussüsteem, siis soovitused ja selgitused selle kasutamiseks ning nõuanded küttekulude kokkuhoiuks leiate meie kodulehel lähiajal).

Roman Sovpenets
AGR OÜ

Tagasi