Korteriühistuid tuleb juurde

12.03.2018 |

Käesoleva aasta 15. jaanuarist hakkas kehtima uus Korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Selle § 66. sätestab seni korteriomanike ühisustena toiminud ühenduste staatuse järgmiselt (lg 1):
„Kui korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks ei ole moodustatud korteriühistut kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud korteriühistuseaduse tähenduses, tekib korteriomandite valitsemiseks käesoleva seaduse jõustumisel korteriühistu“.
See tähendab, et korteriühistute hulk suureneb ligi 10 tuhande seni toiminud korteriomanike ühisuse võrra.
Õiguskantsler selgitab oma kirjas (27.04.2016 nr 6 – 1/160502/1601849) vajadust niisuguseks muutuseks järgmiselt (http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/korteriuhistute_tekkimisest_2018._aastal.pdf) :
„Senine praktika on näidanud, et korteriomanike ühisuste puhul esineb palju probleeme. Need probleemid on valdavalt seotud sellega, et korteriomanike ühisus ei ole iseseisev juriidiline isik. Segadused tekivad näiteks siis, kui korteriomanike ühisusel tuleb sõlmida leping(uid) kolmanda(te) osapool(t)ega. Sellisel juhul ei pruugi olla selge, kellel on volitus korteriomanike ühisust esindada. Probleeme võib tekkida ka siis, kui soovitakse saada laenu elamu renoveerimiseks. Sageli on krediiditooted ja avalikud abipaketid suunatud üksnes korteriühistutele. Samuti on ebaselge ühisuse vastutuse kontseptsioon, sest erinevate nõuete puhul vastutavad korteriomanikud erinevate vastutuse põhimõtete alusel ‒ osavastutus vs. Solidaarvastutus. Praktikas on see tekitanud korteriomanike seas väga palju vaidlusi, mis on mh toonud inimestele kaasa kulutusi ja läbielamisi.
Võrreldes korteriomanike ühisusega on korterelamu majandamine korteriühistu kaudu vähemalt eespool nimetatud aspektides lihtsam ja selgem. Sestap on seadusandja otsustanud kaotada võimaluse valitseda korterelamuid korteriomanike ühisuse kaudu ning minna täielikult üle korteriühistu ‒ st iseseisva juriidilise isiku ‒ kaudu valitsemise kontseptsioonile“.

Tagasi