Leht: Number 37

Austatud lugeja!


Üha rohkem lisandub tänavatele autosid. See on kõigi maailma linnade probleem, nii ka meil Eestis. Olgu kesklinnas kuidas on, seal on parkimisega alati probleeme olnud, kuid juba mõnda aega on ka keskusest eemalasuvate korteriühistute liikmed hädas sellega, et töölt koju tulles ei ole autot kusagile jätta, sest majaesine parkimisplats on täis. Asja lähemalt uurides selgub, et oma maja tarbeks ehitatud platsil on kas naabermaja või hoopis kaugemalt pärit autod ennast ankrusse seadnud. Muidugi teeb see meele pahaseks, eriti siis, kui majaelanikud ise on parkimisplatsi investeerinud. Kuid niisuguseid kohti, kus ühistu on saanud linnalt tähtajatuks kasutamiseks tasuta maad ja sinna parkla ehitanud, tuleb üha juurde.
Et kuidagiviisi parklas kord majja saada, on mitmed ühistud paigaldanud ise liiklusmärke ja hoiatussilte. Paraku ei ole sellest abi, sest rikkujatega tuleb ka tegelda, kuid selleks ei ole ühistul eriti võimalusi. Kuid parklas võib korra majja saada, tellides selle korrashoiu ja parkimise korraldamine erafirmalt. Näiteks Tallinnas on mitu parkimist korraldavat firmat, kes pakuvad seda teenust ka eramaal. Reeglite rikkujatele tehakse trahvi. See on üks võimalus tagada, et oma maja inimesed, kes on parkla ehitusse ja korrashoidu investeerinud, saaksid seda kasutada. Niisugust võimalust on kasutanud mitmed Lasnamäe korteriühistud Tallinnas.
Seekordse meie kodulehel www.meiekodu.ee tagasisideankeedi täitjate auhinna – kvaliteetse alkomeetri – võitis korteriühistu Lasteaia 2 juhatuse esimees Anne Nurmetalo Harjumaalt Kiili vallast.
Nende ühistu on väikeses kahekorruselises kahe trepikojaga 8 korteriga 1974. aastal ehitatud majas. Juhatuses on kolm liiget, ainus palgaline töötaja on ühistu raamatupidaja. Sellele ühistule on tuttavad kõik need probleemid, mis kimbutavad väikesi korterelamuid – renoveerimine on iga ühistuliikme kohta kallim kui suurtes majades, kuid hakkama tuleb saada.
Pr Nurmetalo hinnangul on Kiili asulas keskküte üks kallimaid Eestis. Tõenäoliselt on kõrge hinna põhjuseks trasside suured soojuskaod. Seetõttu oli täiesti loomulik, et esimese tööna võeti ette ehitusplokkidest laotud maja soojustamine vahtpolüstüroolplaatidega ja krohvimine. Pööning soojustati puistevillaga. Töödeks võeti pangalaenu kümneks aastaks, nüüdseks on üle poole tasutud. Renoveerimist vajaks ka keskküttesüsteem, kuid enne pangalaenu tasumist ei saa selle töö kallale asuda. Tänu Euroliidu abiprogrammidele on Kiili asulas renoveeritud nii veevärk kui kanalisatsioonisüsteem ja elanikel on nüüd puhas kõigile euronõuetele vastav kraanivesi kodudes. Seetõttu tuleks välja vahetada vana veetorustik, kuid ka keskküttetorustik tuleks uuendada.
Muidugi oleks mõistlik soojussõlm kokkuhoiu saavutamiseks viia üle automaatikale, kuid see käib vähemalt praegu ühistule üle jõu. Ometi proovitakse kütte arvelt kokku hoida sel viisil, et juhatuse esimees käib ise igal õhtul küttekraani koomale, hommikul jälle lahti keeramas. Veidi tülikas küll, kuid küttearveid saab sel viisil siiski veidi vähendada.
Kalli kütte pärast otsustas kolm korteromanikku mõned aastad tagasi oma korterid elektriküttele üle viia. Sellega läks aga küttesüsteem tasakaalust täiesti välja. Kuid elektriküttele üleviimisel tuleb keskkütte eest ometi osaliselt maksta, sest läbi seinte leviv naaberkorterite soojus hoiab ka keskküttesüsteemist eraldatud toad kuigivõrd soojad. See tasu võib ulatuda kuni 70% tavaolukorras kütte eest makstavast hinnast. Seetõttu otsustasid elektriküttele üle läinud korteromanikud pärast mõningat mõttevahetust juhatusega uuesti keskküttele tagasi minna. Küllap näitab selle ühistu kogemus, et elektriküttele üleminekul ainult maja mõnes korteris ei õnnestu tegelikult mingit säästu saavutada.
Kõik ülejäänud tööd ühistus tehakse oma jõududega. Üle 1 200 ruutmeetri muru tahab suvel pügamist, selle tööga saadakse ise hakkama, samuti ka trepikodade koristamisega. Eks väikese ühistu ainus eelis ongi ehk see, et inimesed tunnevad üksteist, seetõttu saab kodumaja hooldusega seotud küsimustes kiiremini kokkuleppele kui suurtes majades.
Veeavariide puhul on abiks kohalik veefirma ja ka võlgnikega on hakkama saadud. Kuid tõsiseks mureks on Anne Nurmetalole asula läbisõidutee, mis otse maja eest läbi läheb. See on ohtlik jalakäijatele, eriti lastel. Paraku ei suvatse läbisõitvad autod kiirust eriti vähendada, vaatamata liiklusmärkidele. On taotletud küll nn „lamava politseiniku“ paigaldamist uljaste autojuhtide ohjeldamiseks, kuid vallavõimud ei ole seda siiski vajalikuks pidanud.
Meie loosimine jätkub järgnevas numbris. Ärge siis unustage täitmast meie ankeeti „Korteriühistu“ kodulehel www.meiekodu.ee. Teiegi võite osutuda võitjaks! Järgmiseks auhinnaks on maailmakuulsa koka Jamie Oliveri illustreeritud raamat.

Avo-Rein Tereping
Toimetaja

Veebitarkvara aitab

Ajame juttu Ants Metsataluga, kes on viimased 15 aastat tegelenud korteriühistute juhtimisega Jõhvis. Ta kasutab 2007. aastast korteriyhistu.net veebitarkvara. Miks hakkasite kasutama korteriyhistu.net veebitarkvara?See oli loomulik protsess - otsisin internetist, proovisin ja sobis suurepäraselt. Eelnevalt olin tutvunud mitme teise lahendusega, kuid minu valiku peamine argument oli Loe edasi »

Rekonstrueerijad on võitjad

„Soojustame maja ära, sest tänu KredExi toetusele oleme me igal juhul võidumehed“. „Ei meie seda usu, küttearved niigi suured ja lisandub laenumakse“. Sarnane dialoog on üsna sagedane – ühel pool kortermaja energiasäästu toetustega kurssi viinud ärksamad majaelanikud, teisel pool tihti teadmatustest vastasleeris olevad Loe edasi »

Kuidas saavutada renoveerimisel kvaliteetne tulemus?

Kindlasti on paljudel ühistujuhtidel peamurdmist, kuidas renoveerida oma elamu nii, et tulemuseks oleks märgatav elukeskkonna paranemine. Kuna renoveerimine on tõsine ja suure kaaluga investeerimisotsus, on mõistlik parema ülevaate saamiseks kõik poolt- ja vastuargumendid kirja panna. Ühistuliikmete huvides on läbimõeldud ja professionaalsed otsused Loe edasi »

Küsimustele vastab Invictus Õigusbüroo

Kas saab esitada viiviseid 10 kuud hiljem, kui neid enne pole kunagi arvetel näidatud? Seni oli kõigil arvetel, et viivis on 0,00%. Raskel ajal maksime võimaluste piires ja üks Loe edasi »

Odavaimad variandid võivad osutuda kalliteks

Iga kortermaja renoveerimistööde järjekord sõltub selle individuaalsetest vajadustest. On selge, et kui maja katus lekib, ei ole otstarbekas alustada seinte soojustamisest ning Loe edasi »

Toomas ja Andrei 10

Toomas ja Andrei on kaks pensionäri. Nad elavad teineteise lähedal ühesugustes üheksakorruselistes kortermajades ja kohtuvad sageli hoovis, et lobiseda maast ja ilmast. Muidugi arutavad Loe edasi »

Klaaspinnad kaunistavad maja

Iga korteriühistu sooviks, et maja oleks hoolitsetud, ilus ja soe. Võiks ju arvata, et suured aknad ja üldse klaaspinnad ei ole meie jahedas kliimas ehk sobivad, kuid tänapäevased Loe edasi »

Parkimise korraldamisest ühistus

Et ühistu parkimisplatsile mahuks rohkem autosid ja ka jalakäijad ning lapsevankrid saaksid normaalset liigelda, et mööbliveo- ja kiirabiautod pääseksid trepikodade juurde, Loe edasi »

Lugeja küsib

Meie üheksa korteriga ühistu maja ärklikorrusel on kõigi kaasomandis neli poolvalmis ruumi. Ametlikult neid korteriomanike vahel jaotatud ei ole ja ka kasutuskorda ei ole vastu Loe edasi »

Trepikoja remont – täna teeme, maksate suvel.

Meeldiv on tulla töölt koju, kui meid ootab ilus ja hubane keskkond. Kuid elukeskkond on mitte ainult korter, vaid ka üldkasutatavad ruumid – trepikojad, välistrepid, kuid ka Loe edasi »

Küttesüsteemide tasakaalustamine projektist kuni lõpptulemuseni.

Tasakaalustamata küttesüsteemi puudused on kõigile hästi teada. Soojasõlme lähedal olevate ja kaugemate korterite temperatuurid võivad erineda kuni 10 kraadi, olenevalt Loe edasi »

Kuidas kindlustada kontroll korteriühistute üle

Internetiväljaanded ja ajalehed kubisevad korteriühistute liikmete kaebustest esimeeste omavoli peale, samuti mitmesuguste korteriühistute liitude suhtes, kes tegutsevad ühistute sissemaksete Loe edasi »

Kui õiged mõtted ei jõua pärale …

Korteriühistu kui mittetulundusühingu kõrgeimaks juhtorganiks on selle liikmete üldkoosolek. Seadus sätestab, et mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, Loe edasi »

Ühistu majandamisest enne uue majandusaasta algust

Paljud korteriühistud ei ole pidanud vajalikuks vastu võtta majanduskava. Kuidas nad siis majandavad?Korteriühistuseadusest hiilitakse tegelikkuses kõrvale minu arvates liialt palju. Loe edasi »

Kas garantiitöid saab nõuda ilma kohtuta?

Lugeja kiriMeie maja renoveeriti ja kohe on lõppemas garantiiaeg. Maja paekivist sokliosal ilmnesid krohvi taga tühimikud. Ehitaja väidab, et krohvi lagunemises on süüdi ainult Loe edasi »

Korteriühistute toetamine 2012. aastal.

Ka 2012. aastal jätkub ühistute ja ühisuste toetamine riigi- ja kohalike omavalitsuste poolt. Esitame kokkuvõtliku ülevaate pakutavatest toetustest ning ka mõningad kommentaarid Loe edasi »

Ühistuabi rubriik

Vastused lugeja küsimusteleLugesin teie artiklit „Regulaarne hooldus tagab süsteemide korrasoleku“ www.meiekodu.ee-s. Nimelt on meie eelmisel aastal ostetud korteris küttesüsteem Loe edasi »

Küttesüsteemi juhtimine toatemperatuuri järgi

Stabiilne sisetemperatuur loob majas hubasuse, samas on vaja ka küttekulu kokku hoida. Paigaldades majja efektiivsema küttesüsteemi juhtimisautomaatika, on võimalik saavutada mõlemad Loe edasi »

Tuleohutuspaigaldised

Automaatsed tulekahju signalisatsioonisüsteemid (ATS)Vastavalt Päästeameti ning Maanteeameti andmetele on 2011. aasta novembri lõpu seisuga Eestis tulekahjudes hukkunud 66 inimest. Loe edasi »

Individuaalne küttekulude arvestus.

MESA küttekulu individuaalne arvestussüsteem on mõeldud eelkõige korterelamutele, aga ka äriruumidele, kus soovitakse soojusenergia kulu õiglaselt jaotada.MESA arvestussüsteemi Loe edasi »

Küttekulu sõltub üldkoosoleku otsustusvõimest

Ilma kompleksse renoveerimise ja investeeringuteta ei ole võimalik küttekulu märkimisväärselt vähendada. Kokkuhoid on seotud üldkoosoleku otsustega. Elanike eriarvamustes Loe edasi »

Torustikku aitavad parandada robotid

Olgu alguseks öeldud, et sõnaühend ToruAbi on meie firma kaubamärk juba 1997. aastast. Oleme sellest ajast laiendanud oma tegevust ja praegu kasutame kaasaegseid tehnoloogiaid, mis Loe edasi »

Harulduse printsiip

Maailmas kollektsioneeritakse pea kõike alates markidest ning lõpetades autode ja aurikutega. Kollektsionäärid teavad suurepäraselt, et asja väärtus on seda kõrgem, Loe edasi »